Andmestruktuuride normaliseerimise tähtsus
Normaliseerimata tabel
Normaliseerimata tabeli näide
Relatsioonilise andmemudeli normaalkujud
Normaliseeritud tabelite omadused
Andmestruktuuride normaliseerimise koht infosüsteemi elutsüklis

Andmestruktuuride normaliseerimise tähtsus

Andmete viimine normaalkujule võimaldab vältida mitmeid vigu, mis võivad tekkida normaliseerimata andmete põhjal loodud andmebaasides. Viimastes tulevad sagedamini ette järgmised vead:

1. Andmeliiasus, mis tähendab, et esineb ülearuseid andmeid ja samade andmete asjatut kordamist;
2. Andmete vastuolulisus, s.t. andmete liiasusega kaasneb sageli segadus andmetes, kuna ei ole alati üheselt selge, milline andmevariant on õige;
3. Esinevad segadused ja ebamugavused uute andmete lisamisel;
4. Ei ole tagatud andmekaitse, kuna uute andmete lisamisel ja ebaoluliste kustutamisel on võimalik ka mõnede vajalike andmete kaotsiminek.

 Tabel on normaliseerimata, kui:

1. Temas leiduvad andmed ei ole esitatud tabeli kujul.
2. Tabelis esinevad korduvad andmete grupid
3. Tabeli võtmed on määramata.
4. Andmed on küll esitatud tabeli kujul, kuid tabeli ülesehitus ei vasta relatsioonandmebaasi struktuurinõuetele.

Normaliseerimata tabelid on sageli kasutusel mitmesuguste laoarvestusdokumentidena. Nad on kujunenud praktilises laotöös ja nende ülesehitus sõltub peamiselt laojuhataja fantaasiast ja oskusest oma tööd korraldada.

Materjali nimetus:

Kande kuupäev	Doku-  mendi nr.	Kande jrk.nr.	Kellelt saadud või kellele väljastatud	Sisse-  tulek	Välja-  minek	Jääk	Allkiri

 

Kaardi andmestruktuuri tõttu esitatakse seal mitu andmegruppi korduvalt seni kuni kaart täis saab. Korduvasse andmegruppi kuuluvad järgmised veerud:

* kande kuupäev
* dokumendi number
* kande järjekorranumber
* kellelt saadud või kellele väljastatud
* sissetuleku kogus
* väljamineku kogus
* jääk
* operatsiooni sooritaja nimi ja allkiri
 
Võtmeveergudeks võib valida kaardi numbri, lao numbri, dokumendi numbri või kande järjekorranumbri. Kõik ülejäänud sõltuvad võtmest. Kõigepealt on omavahelises sõltuvuses materjali nimetus ja tema kood. Ka saab materjali nimetuse järgi kindlaks teha lao numbri või arvestuskaardi numbri.

Normaliseerimise tulemusena on saadud 4 lihtsa struktuuriga tabelit: KAUPADE TEATMIK, KAUBAD LADUDES, LAOOPERATSIOONID ja KAUPADE LIIKUMINE

1. Kaupade teatmik:

 

kauba kood	materjali nimetus	liik	hind	mõõtühik
5326	kangas	villane	320.50	m
1221	nööp	P-26/2	0.50	tk

 
2. Kaubad laos (ladudes):
 

lao number	riiuli number	kauba kood	jooksev jääk
1	26	5326	100
1	181	1221	2150

 
3. Laooperatsioonid:
 

dokumendi  number	kellele või kellelt	operatsiooni tüüp	operatsiooni sooritaja	lao number
165	"TARVE"	1	Lõhmus	1
225	"TEKSTIIL"	2	Sepp	1

 
4. Kaupade liikumine:
 

lao number	riiuli number	kauba kood	dokumendi number	kande number	kogus
1	26	5326	165	1	50
1	181	1221	225	1	500

Küsimus:
Mida, millega, kellele või kellelt, kui suures koguses toimetas Sepp?
Siin võiks operatsiooni tüüpi tõlgendada nii:
1 --- sissetulek
2 --- väljaminek            Vastus

Relatsioonimudelis defineeritakse viit normaalkuju. Normaliseerimise eesmärgiks on seada relatsioonidele tingimused, mille täitmisega tagatakse andmete ühilduvus andmebaasides ning luuakse andmetele aktualiseerimiseks paremad võimalused. Mida kõrgemal normaalkujul on relatsioon, seda paremini on tagatud temas sisalduvate andmete  ühilduvus ja aktualiseerimine. Normaalkujude kasutamine vähendab relatsioonide summaarset mälutarvet.

Normaliseeritud tabelid täidavad tingimusi, mis nendele on esitatud normaliseerimise erinevatel etappidel. Kokkuvõtlikult:

1. Andmed esitatud tabelitena, mis vastavad relatsiooniandmetabeli nõuetele tabeli struktuuri kohta;
2. Tabelites puuduvad korduvad andmegrupid;
3. Tabelitel on võtmeveerud,
4. Mittevõtmeveerud ei sõltu üksteisest,
5. Mittevõtmeveerud sõltuvad võtmest täielikult.

Normaliseeritud tabelitel on järgmised omadused:
1. Neis ei toimu andmete korduvat esitamist,
2. On välditud andmete vastuolulisust  tabelites ning nende erineva tõlgenduse võimatust ,
3. On välditud andmete kaotsiminekut erinevate andmetöötlusoperatsioonide sooritamisel
4. Tabeleid on lihtne uuendada, s.t. alati saab ridu ja veerge lisada ja ära jätta, ilma et tekiks segadusi ja raskusi andmete töötlemisel.

   Kõik need omadused on väga olulised  tarbijasõbraliku info-süsteemi ja selle tuumaks oleva andmebaasi loomisel.
 

  Andmestruktuuride normaliseerimine on tegevus, millega alustatakse ettevõtte infosüsteemi elutsükli esimestel, s.o. ettevõtte probleemideringi ja info vajaduse määramisega seotud etappidel. Ettevõttes kehtiva töökorralduse kirjeldamisel ja analüüsil tuleb läbi vaadata suur hulk seda info liikumist kajastavaid dokumente, aruandevorme ja tabeleid.

Nende tabelite ja vormide analüüsimisel selgub peaaegu alati ,et:

-- suur osa neist on koostatud väga ebaotstarbekalt,
-- palju andmeid on dubleeritud,
-- palju vajalikke andmeid aruannetes puudub, mistõttu tuleb nende saamiseks kasutada teisi võimalusi,
-- muudatuste tegemisel andmetesse võib osa neist kaduma minna.

On oluline, et infosüsteemi loomist tema elutsükli erinevatel etappidel koordineeriv töötaja oleks teadlik eelseisvatest töödest seoses kehtivate aruandevormide, dokumentide, tabelite, arvutusskeemide jne. muutmise vajadusega enne süsteemi projekteerimise juurde asumist.

Projekteerimise nagu ka järgneval kasutamise etapil tuleb veel korduvalt tagasi pöörduda analüüsietapi juurde ning teha projekti testimisel ilmsiks tulnud parandusi ja täiendusi. Normaliseeritud kui võrdlemisi lihtsakujulisi tabeleid kasutades on paranduste ja täienduste tegemine suhteliselt kerge ja ettevõtte töötajatele arusaadav. Loodaval infosüsteemil on võimalik areneda ja täieneda koos ettevõttega ning tagada ettevõtte konkurentsivõimeliseks tööks vajalikud informatsioonitingimused.