Pühapäeval, 21. mail toimus Loomaarsti teaduskonna juures (Kreutzwaldi 62) EALÜ noorliikmete poolt organiseeritud loomasõbrapäev. Üritus oli suunatud eelkõige lastele ja peredele ning loomulikult suurematele ja väiksematele loomasõpradele.
Kuna tegijatele see esimene kord oli sellist asja korraldada, siis ei läinud kõik just plaanipäraselt, kuid siiski võib lõpptulemusega rahule jääda. Kahjuks ei soosinud meie üritust ka ilm. Vahelduvad vihmahood suutsid kogu ajakava segi ajada ja mõnedki külalised koju peletada. Neil, kel siiski piisavalt kannatust ja huvi oli, ei tulnud pettuda, sest hoolimata kõigest toimus väljas suurepärane etendus.
Üritus algas ühingu presidendi hr. Andres Alandi kõnega, kus ta kutsus inimesi üles rohkem oma neljajalgsete sõprade eest hoolt kandma. Järgnesid koolide etteasted, koerte demonstratisoonesinemised, päeva nael -- agility ( takistuste ületamise võistlus,) taibukaima koera valimine jne. Kohal oli ka pimedate juhtkoer oma perenaisega (pildil keskel).
Neilt võis nii mõndagi huvitavat ja õpetlikku kuulda.
Majas sees oli avatud laste joonistuste, fotode ja teiste kunstiteoste näitus. Laste jaoks sisustati lastetuba, kus sai joonistada, filme vaadata ja jäneste ning merisigadega mängida (väljas oli võimalik ka hobustega ratsutada.)
Väga põnevaks ettevõtmiseks osutus tarbetute asjade laat, kuhu veterinaarteaduskonna üliõpilased olid toonud müügiks neile mittevajalikke esemeid. Asjadel kindlat hinda polnud ja nii võis endale sümboolse tasu eest mõne meene kaasa osta (vt foto vasakul).
Kõigil soovijatel oli võimalus astuda Eesti Akadeemilise Loomakaitse Ühingu liikmeks. Oma neljajalgseid sõpru sai kanda Tartu koerteregistrisse. Auditooriumis näidati loomakaitseteemalisi filme ja loomaarst Merle Valdmann pidas vastavateemalise loengu.
Korraldajad on tänulikud sponsoritele ja muidu kaasaaitajatele. Teie abita head toetajad ei oleks me seda suutnud. Erilist tänu tahaks avaldada Tartu Raadiole hea reklaami eest, mis meie üritusele palju rahvast tõi. Suured tänud kõigile loomasõbralikele koolidele ja nende õpilastele, kes lahkelt oma pilte ja joonistusi meie ürituse jaoks laenasid.
Täname VET- i esimese aasta aktiivsemaid üliõpilasi, kes nii mõnegi õppimiseks mõeldud õhtu ohverdasid, et meie üritus veelgi parem saaks.
Oleme rõõmsad, et meie üritusele tuli nii palju rahvast ja täname kõiki, kes ei pidanud paljuks teha väike annetus Tartu koerte parema tuleviku nimel.
Meie väike entusiastide grupp kulutas ürituse ettevalmistuse jooksul nii mõnegi närvirakukese, kuid oleme saavutatuga rahul ja lubame, et järgmine kord pole kaugel, siis aga hoopis midagi muud ja paremat.
Kõike head soovides
Anna Zilberberg
Kaija Kullat
Hele- Mai Sammel
Mihkel Rammo
* Meie sigade esivanemaiks olid kuivetud, pikakihvalised metssead
* Samal ajal mõtles rebane oma majakeses, et tal oli täna sünnipäev ja , et tal oli kõht tühjaks läinud.
* Kutsapoisil on kindel komme minna naabrite juurde kui me päevaks ära läheme. Ta käib seal ja norib süüa ja talle antakse koogelmoogelit ja Sprite'i. Kutsapoisi menüü on 1 jäätis päevas, makaronid hommikul, supp lõunal ja kartulid õhtul.
* Vurrude abil oskab kass (pimedas olev kass) läbida palju tõkkeid.
* Tegelikult peaks loomi hoidma nagu inimesi, sest nad on ka Maa elanikud.
* Iga väikest putukat ei maksa ilmaasjata ära tappa, sest see on sama kui mõni suurem loom tapab sinu ära ja mõtleb, mis see inimene ikka elab.
* Aga muidugi on ka koeral karvkate, kõrvad, saba ja oma iseloom.
* Minu koera nimi on Wilhelm Vallutaja, aga kõik hüüavad teda lihtsalt Villiks.
* Lambad on oma vagaruse poolest ka sõimusõnaks saanud.
* Üks kord kaevas mu kilpkonn end nii sügavale, et ma sain ta suure vaevaga august välja.
* Donna sööb ka loomulikult. Ega ta mingi robot pole.
* Kui Kipsi oli viieaastane,ostsin talle peigmehe. Kui ma olin 10- aastane, kinkis Kipsi mulle 4 musta kutsikat, kellest 1 oli surnud.
* Bobol oli lumivalge karv ja hästi erepunased klaasised silmad ja roosa pikk saba.
* Lõvidel on kaelaümber palju puhvis karvu, mis annavad lõvile, minuarust palju stiili ja soliidsust.
* Kui omanikud endale looma võtavad, peaksid nad emaseid loomi vaktsineerima poegade eest, et pärast neid mitte ahastuses ära anda. Pealegi on minu koer mitu korda auta alla jäänud, aga on täitsa elus ja terve.
* Väiksena armastas ta veeretada ja mängida kõigega, mis oli üpris ümmargune.
* Kuna jänes kedagi ei ründa ja sageli põgeneb on kompleks öelda "jänes püksis".
* Tegelikult on jäneses peidus palju häid iseloomujooni ning tema põgenemine on vaid viis, kuidas ära hoida vägivalda.
* Ja Joller ajab oma suured sinisilmad nii armsalt punni ja teeb oma sametiste mokkadega vigureid, et porgandeid. ( jutt on hobusest)
* Ema ta ei hammusta, sest ta kardab. Mannu oskab ka laulda, vähemalt ulgudes. Kui hakkab "Vaprad ja ilusad" ulub ta üpris kõvasti. Ja kaTitanicu laulu peale hakkab ta ulguma, sest see laul on väga kurb. Ükskord, kui ema "Vaprate ja ilusate" ajal hääle ära pani, läks koer teleka tagant häält otsima.
* Ja mu vanaema ei kannata nahast mantleid ja jakke nende haisu pärast, aga mulle küll meeldib naha (hais) lõhn.
* Tõud ei tule iseenesest, vaid neid on aretanud inimene.
* Oravatele on omane korjamistuhin.
* (Muinasjutust:Järgmisel päeval hakkas siilil koerast kahju ja läks koera juurde. Ta palus vabandust ja nad said headeks sõpradeks.)
* Muinasjutust: Jänes pahandas temaga, et miks siil talle oma okka varba sisse pani. Siil palus vabandust.
* Mul on maal üks ilus ja suur koer, kelle nimi on Aura. Tal oli sünnitrauma ja seetõttu olid tema puusad kahjustatud. Temast taheti teha politseikoera, aga tema puusakahjustus ei lubanud seda. Tema peremees püüdis teda väga aidata, ta lasi tal auto kõrval joosta ja käis temaga jalutamas.
* Jänes on loom, kes armastab närida puukoort, porgandit ja kapsast.
* Mõned inimesed kasvatavad jäneseid selleks, et neid praadida, aga mõned selleks, et nad on lihtsalt nii armsad loomad.
* Nüüd ei ole meie kass enam oravatele ohtlik, sest tal ei ole ühte esihammast.
* Ta magas kapi all ja öösiti kraapis seina.
* Mõnikord mulle tundub, et hiired on peast segased, mida nad muidugi ongi. Järeldan seda sellest, et kui ma oma näpud puuri topin, hakkavad nad mu sõrmi näksima (mida nad teevad enesekaitseks)
* Mõnikord hiired kaklevad nii et kõik häälitsused (piiksumised) on kööki kuulda. Väljas on hiired väga metsikud, eriti maas.
* Minu hall hiir on julgem kui valge, sest noh mul on puuri kaas teist pidi, et nad saaksid üles tulla, siis kui hall on üleval ja ma teda ehmatan ta võpatab ja jookseb alla ja siis kohe üles tagasi. Kuid kui valge on üleval ja ma teda ehmatan jookseb ta alla pessa, rahuneb seal väheke ja tuleb üles tagasi, aga mõnikord nad mõlemad lihtsalt võpatavad ja ei juhtu midagi.
Loomaarstiteaduskonna tudengid on tuntud oma koeralembuse poolest. Paljud neist on tõelised fanaatikud. Selleks, et ka laiemale üldsusele tutvustada nii meie tudengite kui ka teaduskonna töötajate koeri, korraldasimegi oma teaduskonna koerte näituse. KAUNEIMA KOERA tiitlile pretendeeris kaheksa koera. Neist kolm olid tõutud koerad: toiterjeri segavereline järeltulija Hugo (Erika Mägi), emane tilluke Jessi (Marju Kiris) ja veteranide klassi esindaja Yuri (Tia Kotilainen). Igaüks neist oli omamoodi tore ja ilus ning publiku aplaus andis tunnistust soojast poolehoiust, mis need koerad esile kutsusid. Kõik segaverelised koerad tunnistati preemia vääriliseks. Kauneima segaverelise koera tiitli sai kääbuskoer Hugo, kelle omanikuks on vanemteadur Erika Mägi.
Tõukoertest pälvis parima kutsika preemia bullterjer Wilbur (Kadri Kääramees). Täiskasvanud koerte paremusjärjestus oli selline:
1. Afganistaani hurt Senna (Serina Malmberg)
2. Rotveiler Private-Stefal Brenda (Kadri Janson)
3. Saluki Haiya (Serina Malmberg)
4. Inglise setter Pessiere (Helin Õkva)
EPMÜ Loomaarstiteaduskonna KAUNEIMA KOERA tiitli võitis AFGANISTAANI HURT Senna.
Et mitte liiga teha vähem ilusatele kuid igati tublidele ja taibukatele koertele viisime läbi võistlused KÕIGE TUBLIMA KOERA selgitamiseks. Võistlusalasid oli neli ja eelkõige hinnati mitte harjutuste sooritamise puhtust vaid peremehe kontakti koeraga ning koera taibukust. Koer pidi laskma ennast laua peal kohtunikul üle vaadata, aja peale peremehe juurde jooksma, läbima ilma tõrgeteta viinerislaalomi ja tassima suus erinevast materjalist asju (plastikpudel, ajaleht, pluusivarrukas, puust apport). Mitte ükski neljajalgne võistleja ei üritanud kohtunikku läbivaatuse ajal rünnata ja esimese harjutuse eest said kõik koerad maksimaalse puktisumma. Takistusrada viineritega oli juba raskemaks pähkliks ja pealtvaatajatel oli ladisevale vihmale vaatamata väga lõbus. Vaene sekretär pidi aga punktide kirjapanekuks vihma eest laua alla pugema. Lausa naerurõketeks läks juurdetuleku võistluse ajal. Kääbuspuudel Loiku kaotas oma peremehe hoopis silmist (ikkagi ligi 60 m vahemaad!) ja kippus vägisi pealtvaatajate hulka. Krants Illu aga demonstreeris oma sõltumatut loomust ja ei jõudnudki finisijooneni, kus perenaine teda maiuspaladega meelitas. Aporteerimisvõistlusel tõi ainukese koerana kõik esemed ära BULLTERJER WILBUR (Kadri Kääramees), kes tuligi üldarvestuses tublidusvõistluse võitjaks. 2. - 3. kohta jagasid rotveiler Private-Stefal Brenda ning segavereline Jessi. Kõik osalejad said mälestuseks kenad diplomid. Aitäh kõigile osalejatele!
Heli Talvik
kohtunik
