WSPA on
rahvusvaheline organisatsioon, kelle keskused on avatud 13 maal. Tal on üle 300
000 individuaaltoetaja, 300 liikmesorganisatsiooni 70 maalt. Ta on ainuke
organisatsioon, kel on konsultatiivne staatus Ühinenud Rahvaste ja Euroopa
Nõukogu juures.
WSPA poliitikat
iseloomustab Üleüldine loomaheaolu deklaratsioon.
Tõlkis Evald
Reintam
Viimasel sajandil on
tekkinud vajadus käsitleda inimese ja looma suhteid eetilisest aspektist. Välja
on kujunenud organiseeritud loomakaitse liikumine, mille praktilise ja
seadusandliku töö tulemuseks võib lugeda loomade heaolu parenemist üleilmselt.
Vaatamata edusammudele ei ole veel olemas kõikehõlmavat rahvusvahelist
foorumit, mis analüüsiks ja reguleeriks loomaheaolu probleeme. Võrreldes
üldtunnustatud inimese heaolu küsimuste käsitlemise ja looduskaitse liikumisega
esineb siin terav kontrast. Märgime orientiirina vaid ÜRO bioloogilise
mitmekesisuse (biodiversity) ja
ohustatud liikide rahvusvahelise kaubanduse (international trade)
konventsioone.
Üleilmne Loomakaitse
Organisatsioon (WSPA) loeb millenniumi alguse loomaheaolu liikumise oluliseks
eesmärgiks vastava rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimist. Selle esimeseks sammuks
oleks ÜRO poolt heakskiidetud “Üleüldine loomade heaolu deklaratsioon” (Universal
Declaration for the Welfare of Animals). Selline deklaratsioon muudaks
loomaheaolu tõeliselt globaalseks, tugevdaks WSPA ja tema allorganisatsioonide
tegevust, tagaks valitsuste, valitsusväliste organisatsioonide (NGO),
riigiametnike, ettevõtjate, meedia jt suurema tähelepanu.
“Üleüldine
loomaheaolu deklaratsioon” ei saa riiklikul tasandil sundida muutusi
kehtestama, samuti ei tulene sellest sanktsioone deklaratsiooni
mitteaktsepteerinud riikidele. Sellele vaatamata oleksid siin fikseeritud
loomaheaolu printsiibid selliseks loomaheaolu konventsiooniks, mis arvestaks
probleeme üksikasjaliselt ja annaks võimaluse seadusandlikult siduvateks
lepinguteks (näiteks CITIES).
Kirjeldatud
deklaratsiooni loomise mõte pole uus. Juba paar aastat ringleb Üldine
loomaõiguste deklaratsiooni tekst. Mõningad loomaheaolu nõuded on fikseeritud
Rio tippkohtumise Maa harta projektis, mis lähitulevikus esitatakse ÜRO-le.
Siiski pole ükski loomaheaolu põhimõtetele tuginev harta ega deklaratsioon
leidnud laialdast toetust ega heakskiitmist ühegi valitsuse või rahvusvahelise
rühmituse poolt.
Lisatud
deklaratsiooni tekst valmis WSPA
korraldava komitee liikmete läbirääkimiste käigus ja kinnitati WSPA direktorite nõukogus juunis 2000.
Nõukogu liikmed esindavad maailma juhtivaid loomaheaolu organisatsioone. WSPA,
mis haarab 378 organisatsiooni 90-st riigist, kutsub kõiki organisatsioone üles
deklaratsiooni heakskiitmisele ja taotlema valitsuste ning avalikkuse toetust.
Selle esialgse
deklaratsiooni projekti parandused peavad arvestama muutuvaid tingimusi ja
seisukohti, eesmärki rahuldav lõplik versioon antakse seisukoha võtmiseks
valitsuste komisjonile, mis moodustatakse koos WSPA ja rahvusvahelise
loomaheaolu liikumisega.
Väga tähtis on saada
deklaratsioonile võimalikult lai toetuspind ning veenda valitsusi selle vajalikkuses.
Menetlemiseks ÜRO-s peab deklaratsioon olema heaks kiidetud ühe riigi või
riikide grupi poolt, kes võiksid ka algatada arutluse ÜRO majandus- ja
sotsiaalnõukogus (ECOSOC), kus WSPA-l on nõustav staatus. Saades ECOSOC
heakskiidu võib deklaratsiooni esitada seisukoha võtmiseks ÜRO Peaassambleele.
Loomaheaolu
deklaratsiooni vastuvõtmise ja lõpuks ka vastava ÜRO konventsiooni kehtestamise
protseduurid vajavad palju aega. Näiteks lapseõiguste konventsiooni
vastvõtmisele ÜRO-s kulus 30 aastat alates lapseõiguste deklaratsiooni
heakskiitmisest ÜRO-s 1959. WSPA peab
praegust olukorda õigeks loomaheaolu üldise tunnustamise kampaania alustamiseks.
Lähema
informatsiooni saamiseks pöörduda:
Andrew Dickson,
Chief Executive
WSPA, Declaration@wspa.org.uk
WSPA poliitika
alusdokument
Sissejuhatus:
TUNNISTADA, et loomad on elavad tunnetavad olendid ja seetõttu nad
väärivad erilist arvestamist ja austust.
TUNNISTADA, et inimesed jagavad Maad teiste liikide ja eluvormidega ja
et kõik eluvormid eksisteerivad ühises vastastikuste seostega ökosüsteemis.
TUNNISTADA, et vaatamata olulistele sotsiaalsetele, majanduslikele ja
kultuurilistele inimkoosluste vahelisele erinevustele, peab iga ühiskond
arenema humaansel ja talutaval viisil.
TUNNISTADA, et paljudes riikides juba toimib kodu- ja metsloomi kaitsev
seadusandlus.
Püüeldes tagada nende süsteemide
jätkuvat efektiivsust ja välja arendada paremaid loomaheaolu meetmeid,
NÜÜD, SEEPÄRAST
ÜLEMAAILMNE LOOMAKAITSE ÜHING KUULUTAB VÄLJA käesoleva loomade kaitse
universaalse deklaratsiooni:
saamaks üldiseks tulemuslikkuse
standardiks kõigile rahvastele ja
rahvusgruppidele,
taotlemaks nende printsiipide austamist kõigi sobivate vahendite ja
progressiivsete, rahvuslike ja rahvusvaheliste viisidega,
kindlustamaks deklaratsiooni täielikku ja efektiivset tunnustamist ning
järgimist.
ARTIKKEL 1
Määrangud.
a. "Loom" tähendab igasugust (inimene väljaarvatud) imetajat,
lindu, roomajat, kahepaikset või valu ja stressi tunnetavat selgrootut.
b. "Metsloom" haarab igat looma kes pole inimese poolt
kodustatud.
c. "Inimesest sõltuvad loomad" tähendab igat looma, kelle
heaolu ja ellujäämine seostub inimpoolse hooldamisega (sh lemmikloomad), samuti
kuuluvad siia toidu, loomse toormaterjali, veojõu, teenindamise, teadusliku
uurimistöö või meelelahutuse eesmärgil kasvatatud loomad, aga ka kinnipeetavad
metsloomad.
d. "Lemmikloomad" (companion animals) tähistab liike, mis olenevalt kohalikust
kultuuritaustast on traditsiooniliselt inimese manulised ja on sel eesmärgil aretatud (süsteemselt
või mitte).
e. "Julmus" tähendab igasuguse mitte hädavajaliku valu või
kannatuse tekitamist loomale, kas tahtliku tegevuse või hoolimatusega.
f. "Heaolu" iseloomustab looma füüsiliste, käitumuslike ja
psüühiliste vajaduste rahuldamise määra.
ARTIKKEL 2
Põhisätted.
a. Inimestel on kindel kohustus hoolitseda võimaluste piires loomade
heaolu eest.
b. Ühtki looma ei tohi tappa vajaduseta ega allutada inimese julmale
tegutsemisele.
c. Igat julmust looma suhtes tuleb lugeda tõsiseks kuriteoks ja
selliselt ka kvalifitseerida seadusandluse kõigil astmetel; karistusmäärad peavad
olema küllaldased vältimaks kurjategija edaspidist käitumist sarnasel viisil.
ARTIKKEL 3
Metsloomad.
a. Metsloomade püüdmise ja
tapmise vajaduse korral ja bioloogilise
mitmekesisuse tagamisel peab vajalik maksimaalne loomade arv olema rahuldav ja
tuletatud mõistuspärase ning teadusliku majandamispraktika alusel.
b. Metsloomade püüdmise ja tapmise vajaduse tekkimisel võib kasutada
ainult selliseid vahendeid ja viise, mis ei:
- seostu julmusega;
- kahjusta teisi, mitteplaneeritud loomi;
- kahjusta looduslikku biokooslust.
c. Metsloomade püüdmine ja tapmine meelelahutuslikul eesmärgil tuleb
keelustada.
d. Ülalmärgitud sätete rakendamisel tuleb kõigi meetmetega kaitsta
elupaika ja ökosüsteeme.
ARTIKKEL 4
Inimesest sõltuvad loomad.
a. Inimese hooldamisel kasvatatud või inimese poolt kinnihoitavaid loomi
peab pidama kooskõlas Viie Vabaduse sätetega, mis on üha rohkem leidnud
heakskiitu looma heaolu tunnistavates maades:
- Vabadus näljast ja janust: puhta vee ja toidu tarbimisvõimalus
tagamaks tervist ja elujõudu.
- Vabadus ebamugavusest, tagades sobiva keskkonna, sh varjupaiga ja
mugava puhkeala.
- Vabadus valust, kahjustusest ja haigusest nende ärahoidmise või kiire
diagnoosi ja raviga.
- Vabadus hirmust ja masendusest, luues vastavad tingimused ja kasutades
ravi, mis välistab psüühilise kannatuse.
- Vabadus normaalselt käituda, tagades küllaldase ruumi, sobiva
sisustuse ja suhtlemise omasugustega.
b. Loomaarstide ja teiste vastava oskusega isikutele tuleb väljastada
load loomade humaanseks hukkamiseks kui nende vigastus, haigus või masendusaste
tingib pikaajalist kannatust.
ARTIKKEL 5
Toidu, loomse tooraine ja veojõu eesmärgil kasvatatud
loomad.
a. Vajaduse korral tappa loom toidu
või loomse tooraine saamiseks peab kasutatav viis tuimestama looma koheselt ja
valutundetus peab kestma surma saabumiseni.
b. Looma tapmist peab teostama asjatundlik ja hea ettevalmistusega isik.
c. Tapale suunatud loomade mahalaadimine, käitlemine, majutamine,
söötmine ja jootmine toimugu humaansel viisil.
d. Tuleb teha kõik vähendamaks loomade vedu. Loomade transportimisel
arvestada nende heaolu mõjustavaid tegureid.
e. Loomade tapmist on vaja korraldada võimalikult lähedal nende
kasvatamise kohale.
f. Kõigi sobivate meetmetega tagada veoloomadele ja teistele
tööloomadele mõistlikud piirangud töö kestuse ja raskuse osas; need piirangud
olgu teaduslikult põhjendatud.
ARTIKKEL 6
Lemmikloomad.
a. Lemmikloomade omanikud peavad vastutama loomade hooldamise ja heaolu
eest nende elu ajal või siis korraldama vastutuse üleandmine teisele isikule,
kui nad ise enam ei saa loomade eest hoolitseda.
b. Tuleb astuda samme lemmikloomade steriliseerimise propageerimiseks ja
rakendamiseks.
c. Tuleb astuda samme lemmikloomade registreerimise ja
identifitseerimise korraldamiseks.
d. Lemmikloomade kaubanduslik müük peab olema rangelt reguleeritud,
litsentseeritud ja inspekteeritav vältimaks julmust ja mittesoovitud loomade
kasvatamist.
e. Loomaarstidele ja teistele vastava oskusega isikutele tuleb välja anda load hukkamaks humaansel
viisil hüljatud lemmikloomi, kellele ei leita uut kodu või võimalust heaolu
tagamiseks.
f. Lemmikloomade ebainimlik ja valikuta hukkamine, sh elektri või mürgi
kasutamine, mahalaskmine või -löömine, uputamine ja poomine tuleb keelustada.
ARTIKKEL 7
Loomad spordis ja meelelahutuses.
a. Loomade seaduslikul kasutamisel spordis ja meelelahutuses tuleb
rakendada kõik meetmed vältimaks julmust või kannatust.
b. Loomi kasutavad näitused ja etendused, mis kahjustavad loomade
tervist ja heaolu tuleb keelustada.
ARTIKKEL 8
Elusloomad teaduslikus uurimistöös.
a. Loomade kasutamine teadusliku uurimise või testimise eesmärgil võib
toimuda ainult inimese või looma heaolu otstarbel, siinhulgas:
- konkreetse haiguse terveks ravimise, vältimise või käitlemise väljaselgitamiseks;
- kannatusi leevendava ja tervistava vahendi välja töötamiseks;
- kahjustavate ainete riskimäära väljaselgitamiseks muude
valikuvõimaluste puudumisel.
b. Vajaduse korral kasutada loomi uurimistöös ja testimisel peavad
vastavad metoodikad tagama:
- kasutatavate loomade minimaalse arvu;
- valu ja distressi minimeerimise või leevendamise;
- kõrge pidamistaseme ja hoolitsemise looma elu jooksul.
c. Loomkatsete asendamist alternatiivmetoodikatega tuleb eelistada kus
võimalik ja selliseid alternatiive tuleb propageerida, uurida ja kehtestada.
d. Loomade kasutamine teaduslikus uurimistöös tuleb keelustada kui:
- on võimalik saada samase teadusliku väärtusega teavet ilma
loomkatseta;
- samaväärne teaduslik informatsioon on juba olemas;
- tulemused ei ole inimese või looma heaolule olulised.
03. 09. 2000
04.oktoobril
tähistatakse Euroopas juba 69 korda, Eestis aga esmakordselt rahvusvahelist loomakaitsepäeva. Eestis on
selle traditsiooni taasärgitajateks Eesti Akadeemiline Loomakaitse Ühing ja
MasterFoods koostöös Haridusministeeriumiga.
Traditsiooniliselt
pühendutakse igal aastal sellel päeval mingile kindlale teemale. Tänavune
loomakaitsepäev on koondanud oma tähelepanu kodututele loomadele.
Loomakaitsepäeval tahame laste ja õpetajate abiga mõtiskleda selle üle, et
koera-kassi võtmine on nii lapse kui kogu pere jaoks tähtis otsus ning
kohustus. Sooviksime sellel päeval rääkida ka sellest, mis juhtub loomaga siis,
kui ta kaotab kodu.
Loomakaitsepäeva
tunni läbiviimise üleskutsele reageerisid koolid üliaktiivselt. See annab
tunnistust, et elus loodus ja selle kaitsmine asetseb inimeste väärtushinnangutes
kõrgel kohal. Loomakaitsetunni läbiviimisest on teatanud 322 kooli üle Eesti.
Õpetajad tellisid üle 2080 komplekti MasterFoodsi abiga trükitud, 1-6
klassidele mõeldud õppematerjali “Hooli
ja hoolitse”.
Trükises on huvitav
ülevaade loomakaitsepäeva tekkeloost, võimalikud tegevuskavad tunni
sisustamiseks, näidisülesanded, Eestis elunevate haruldaste lindude ja loomade
tutvustused.
Kaitset
ja hoolitsust vajavate kodutute loomade saatusele avalikkuse tähelepanu
juhtimiseks ja sooviga reaalselt parandada koerte varjupaikade tingimusi,
annetab Masterfoods igalt loomakaitsenädalal müüdud tootelt 30 senti
lemmikloomade varjupaikadele. Annetatava summa suurus selgub
loomakaitsenädalale järgneva nädala
kolmapäevaks.
Koerte varjupaigad on
Tallinnas, Haapsalus, Võrus, Jämejalas, Rakveres, Tartus, Kohtla-Järvel, Valgas
ja Kiviõlis. Tingimused neis
varjupaikades on erinevad. Võimaluste piires toetatakse kodutute loomade
varjupaikasid kohalikest eelarvetest, ülejäänud vahendid tulevad annetustest.
Paraku on meie koerte varjupaigad siiski suhteliselt troostitus olukorras ja
püsivad ainult sealsete töötajate või vabatahtlike entusiasmil. Need inimesed
on olnud lahkelt nõus osalema koolides läbiviidavates loomakaitsepäeva
tundides. Laste ekskursioonid koerte varjupaikadesse on aga üldiselt välistatud
– see oleks liialt masendav ja paiguti ka eluohtlik. Selle olukorra muutmiseks
ongi algatatud MasterFoodsi, Eesti Akadeemilise Loomakaitse Ühingu ja
Haridusministeeriumi ühisaktsioon, millega kutsutakse üksikisikuid ja
ettevõtteid toetama kodutute loomade varjupaikasid aastaringselt.
Info: Tiina Lokk
Consensus Eesti
e-mail: Tiina.Lokk@mail.ee
EALÜ kommentaar
Eeltoodud pressiteates väidetakse eksitavalt, et loomakaitsepäeva
tähistatakse Eestis sel aastal esmakordselt. EALÜ asutamisest alates on seda
vahelduva mastaabiga märgitud ajalehe artiklites, raadio intervjuudes, on
korraldatud kohtumisi koolides. Mitmeid publikatsioone on ilmunud EALÜ endiselt
presidendilt Helgi Aartilt ja asepresident Evald Reintamilt. Kuivõrd neid asju
laiemalt teadvustati on iseasi.
Vaieldamatult on MasterFoodsi initsiatiivil ja abil käivitunud aktsioon
kõige laiemahaardelisem (322 kooli!) ja loodetavasti ka efektiivsem
senistest ettevõtmistest.
2000. a.
loomakaitsepäev ja -nädal oli pühendatud eelkõige kodututele loomadele
"Hooli ja hoolitse" üleskutse all. Koostöös Masterfoodsiga (iga ostetud
Pedigree ja ja Whiskas toote hinnast läks 30 senti loomade varjupaikade
toetuseks). Sel aastal sai 25 tuh. krooni Rakvere Koerte Varjupaik, kel
oli ainukesena korralik äriplaan varjupaiga edasiarendamiseks.