Ei härjavõitlusele kus iganes! | Uus loomakaitseseadus!

EALÜ aktsioonid

Toimus loomasõbra päev!

Loomakaitse päev ja kodutute koerte abistamine

Ei härjavõitlusele Eestimaal!

Eesti Akadeemiline Loomakaitse Ühing saatis protestikirjad Paides 29.-30. juulil 2000 kavandatud härjavõitluse (corrida) vastu järgmistele ametiisikutele:

1. EV Kultuuriministeerium - pr. Signe Kivi
2. EV Haridusministeerium - hr. Tõnis Lukas
3. EV Põllumajandusminister - hr. Ivari Padar
4. EV Välisministeerium - hr. Toomas Hendrik Ilves
5. Veterinaar- ja Toiduinspektsioon - hr. Ago Pärtel
6. Järvamaa Kultuurifond - Inge Mihkelson
7. Ruf Eesti As - hr. Toivo Tuberik
8. Paide Linnavalitsus - hr. Tõnis Kõiv
9. Järva Maavalitsus - hr. Theo Aasa
10. Euroopa asjade komisjon - hr. Tunne Kelam

Saatsime informatsiooni härjavõitluse kohta ka rahvusvahelistele organisatsioonidele:

• WSPA - World Society for the Protection of Animals
• RSPCA - Royal Society for the Prevention of Cruelty to Animals

Tulemus

Hiiliva CORRIDA uus pealetung?

Teave edastusviis võib olla erinev: jutustamine, kirjatekst, pildid, videod, simulatsioonid ja lõpuks tutvumine eheda sündmusega natuuris. Iga viisi emotsionaalne mõju oleneb esitamistasemest, kõige enam aga ilmselt siiski subjektist, tema isiksuse kvaliteedist. Vaatluse või kogemuse kaugem toime sõltub isikupärasest mõjutatavusest ning kõlbelisest eelhäälestusest. Enamik isiksuse omadusi muutub ajas ja ruumis. Üldjuhul mõjutatavus väheneb vanusega ning muutub seniilseks konservatiivsuseks. Erandid kinnitavad seaduspärasust. Näiteks julmuse nägemine-kogemine mõjustab tavaliselt last rohkem kui täiskasvanut. Mõlemal juhul võib hinnang kujuneda diametraalselt erinevaks: kuriteo (tapmise, piinamise, varguse, vägistamise jms) nägemine annab teatava eelsoodumuse korral nauditava, kordamisele ahvatleva elamuse.

Igas kultuuris kehtivad eetilised, osalt riiklikult seadustatud käitumise normid tagamaks aktsepteeritud rühmituste, soovitavalt enamuse heaolu. Eesmärgiks on lähendada tegelikkust soovitavale. Igapäevases elus põrkume probleemidele: alates argielu raskustega ja lõpetades globaalpoliitikaga.

Operatiivseks teabevahendajaks on tänapäeval internet, tutvu ja osale portaalide -- Mega, Delfi jt mõttevahetusega. Tõsisemaid asju võiks saata avaldamiseks ka antud veebilehele. Kuna aktiivseid interneti kasutajaid on suhteliselt vähe, siis ärge unustage tavameediat: ajalehti, ajakirju, TV-d, raadiot, eeskätt -- otsest suhtlemist.

Vastukajad korridale

• "JÄRVA TEATAJA" (9.mai 2000): Esilehel asjaosaliste (EALÜ esindajad, korraldajad, Paide linnapea) erinevad seisukohad. Veebilehe foto.
• "Maaleht" (11.mai 2000): Vastuargumendid härjavõitlusele; korraldusprogrammi juhi seadust väänav tõlgendus.
• Mart Tarmak meilis Kostariikast: "Toetan tugevasti teie algatust yritada mitte lubada härjavoitluse korraldamist Eestis... Hispaania on suurepärane maa ja miks peaksime sealt tooma halba, millest hispaanlased ise järjest vähem huvituvad. Joudu soovides Mart Tarmak"
  
• Signe Kivi - kultuuriminister kirjutab siiralt ja empaatiliselt: "...Corrida on eestlase jaoks võõras ja ehk ka võõristama panev - oli ka minu jaoks, enne kui olin seda näinud..."
  

  EALÜ: Väärtushinnang muutub ka narkootikumile pärast selle tarbimist. Kui paljud eestlased pärast kunstipärast loomapiinamise rituaali vahetut vaatamist muutuvad taolise kommertsettevõtte püsiklientideks? Hea ja halva eristamine on küll keerukas, kuid post factum sageli vähetulus.

  
  SK:"...La Corrida on hispaania rahva põline ja populaarseim,...kultuuritraditsioon. ...Härjavõitluse idee ja eesmärk ei ole loomapiinamine, tegemist on rituaaliga, milles astuvad vastamisi ja ühinevad loomne ja inimlik alge ja jõud."

  EALÜ: Paljudel kultuuridel esines rituaalne, ilmselt õilsa eesmärgiga inimeste ohverdamine. Usun et vaatajaid paelus ka gladiaatorite võitlus, kus vastased olid vähemalt samaväärsed. Rituaal ei peaks välistama empaatiat looma suhtes. Seni ei ole Eestis looma tapmist või piinamist naudingu saamiseks praktiseeritud.
  Quo vadis? - Eestimaa kultuur.

  
  SK "...Härjavõitlus toimub selleks eraldatud paigas, kuhu juhuslikult sattuda ei ole võimalik."
  

  EALÜ: Surmalaagritest polnud juhuslikel ja viisakatel inimestel aimugi, rääkimata piletimüügist. Üleolekutunde (loomast, invaliidist, mustanahalisest vm) realiseerimisel pole koht ja mastaap peamine.

  
  SK "Kõik Eestimaal toimuv peab loomulikult olema kooskõlas meie seadusandlusega, mille täitmist peab antud küsimuses jälgima kohalik omavalitsus."
  

  EALÜ: Paide linnavalitsusel on valida: eetiline viis äraütlemisega vastavalt seadusele või kommertslikku ja võimalikku poliitlist kasu tõotav heakskiit. Isegi seaduse väänamata jätmisel oleks võimalik karistus tühine võrreldes kommertstuluga.

  
  SK "...Eestimaal veel palju puudujääke - kohtame igal sammul hüljatud, halvasti koheldud, päevade kaupa kitsastes korterites virelevaid koduloomi."
  

  EALÜ: Paraku jagavad koduloomad paljuski pidaja seisundit ja võimalusi. Mõnikord saadakse lemmikloomast mittemaksulist psüühilist heaolu rohkem kui elitaarsest corridast.

• Theo Aasa - Järva Maavanem (16.05.2000): ...Eesti Vabariigis peab täitma Eesti seadusi.
• Delfi interneti värava härjavõitlusteemalise mõttevahetusega kaasnenud hääletamisel oli protestijatel veenev enamus. Mõned korduvad corrida toetajate väited vajavad õiendamist.
• 
  Härjavõiluse vastased ja loomakaitsjad sarnanevad liha mittetarbivate fannidega.

  'Loomakaitsjad' ei ole mingi sekti või partei taoline ühendus. Pigem võiks seda lugeda liikumiseks, kus humaanseid printsiipe püütakse laiendada inimese suhtumisele loomadesse.
  Ajakirjandus võimendab sagedamini lääneriikides tegutsevate äärmuslike rühmituste (nt loomaõiguslaste, vegetaaride jt) vägivaldseid aktsioone. Traditsioonilised loomakaitse (animal protection) seltsid pööravad tähelepanu eeskätt konkreetsetele, eeldatavalt kannatavatele loomadele. Efektiivsus kulmineerub looma vahetu abistamise, võimaluse korral varjupaiga asutamise/pidamisega.
  Akadeemiline loomakaitse (animal welfare) ühing näeb inimesest sõltuvate loomade heaolu alusena inimeste eetilist taset, nende teadlikkuse ja vastutustunde kasvatamist. Tulemusi loodetatakse saada haridusalase tegevuse ja seadusandluse kaudu. Looma heaolu kriteeriumis arvestatakse tema liigiomaseid vajadusi ja närvisüsteemi arengutaset.

  Miks lastakse Eestis loomi nälgida, kuid kaitstakse Hispaania pulle?

  Paraku on farmiloomad, eriti vähehooldatavad, üldsuse eest varjatud. Loomade nälgimist tingib enamasti pidaja vaesus ja vastutustunde puudumine. Mõlemad põhjused on üksmeelselt taunitavad. Omanik vastutab looma hooldamise eest. Seaduse järgi on lubamatu: looma eluks vajalike tingimuste mittekindlustamine, tema abitusse seisundisse jätmine, piinamine, hülgamine jne. Loomaahistajatel seaduskuulekus puudub, moraalilugemine ei toimi. Järelvalve õigusega omavalitsuse ja veterinaaar töötajad võivad teha ettekirjutisi, määrata trahve ning puuduste kestmisel algatada kohtumenetlus kuni aastase vabaduskaotuse rakendamiseni. Loomakaitsjatel praktilisi võimalusi olukorra parandamiseks enamasti pole, karistusõigus puudub.
  Afisheeritud ja põhimõtteliselt erineva suunitlusega corrida korral õnnestus loomakaitsjatel rahva enamus, valitsus ja seadusandja konsolideerida ning verine meelelahutus keelustati eelnõu tasandil karmi sõnastusega.

  ---

• TV Kanal2 talk-show's "Vastasseis" disputeerisid 18.05.00 Paide corrida organiseerija Toivo Tuberik (RUF) ja loomakaitse esindaja Evald Reintam (EALÜ). Vaatamata klassikalise corrida asemele leebema variandi pakkumisele hääletasid televaatajad suure ülekaaluga (366:179) 'härjavõitluse' vastu. Vaidluse videosalvestusega saab tutvuda EALÜ juhatuses.
• Tõnis Kõiv - Paide linnapea (18.05.00):"...Ka Paide Linnavalitsus jälgib pingsalt korraldajate samme ja nende vastavust nii Eesti Vabariigi seadusandlusele kui ühiskonnas kehtivatele kõlblusnormidele."
• Ivari Padar - Põllimajandusminister (23.05.2000) "...toimuv härjavõitlus on lubamatu lähtuvalt kehtivast "Loomakaitseseadusest". Põllumajandusministeerium toetab Riigikogus algatatud ...eelnõu, mille eesmärk on aidata "Loomakaitseseadust" rakendada ja sundida isikuid seadust täitma. Oleme omapoolselt esitanud ettepanekud täiendada seadust isikute vastutuse osas ja suurendada rahatrahvide suurust looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest.

Lõpetada lehmade näljutamine

Eestimaad vapustas lehmade näljutamine suurtalus. Vt ka "Maaleht", 25.05.2000
EALÜ andis arvamusi ja seletusi ajalehtede ja üksikisikute järelepärimistele.
ETV 25.05.2000 "Agenda" saates andis kommeentaari EALÜ president Andres Aland. Kõlama jäid väited:

• Riigi haldussuutlikkus on erakordselt madal ja abitu, mis omakorda soodustab seaduskuulmatuse süvenemist.
• Ühiskonna suure osa eetilised printsiibid on pragmaatiliste väärtushinnangute rägastikus alla käinud. Inimlikkust loomade (looduse) suhtes peetakse ebaoluliseks, isegi häbiväärseks.
• Koduloomad jagavad paratamatult omaniku seisundit ja võimalusi, halvemal juhul peavad taluma ka pidaja lohakust ja küünilisust.
• Seadusandluseks tuleks lahti kirjutada muude karistusviiside kõrval võimalus nälgivate loomade sundvõõrandamiseks, transpordiks, utiliseerimiseks jne.
• Veterinaarjärelvalve peab muutuma järjekindlamaks ja efektiivsemaks (ettekirjutused, halduskaristused, kriminaalvastutuse kohaldamine.